Riigikogu võttis vastu seaduse, mille järgi saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 16-aastased ja kandideerida vähemalt 18-aastased. Muudatust rakendatakse esimest korda 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Seni on neil valimistel saanud hääletada vähemalt 18- ja kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud.
Euroopa Parlamendi valimise seaduse muudatuse vastuvõtmist toetas 59 Riigikogu liiget ja selle vastu oli 28 liiget. Hääletamis- ja kandideerimisõigus on Eesti kodanikel ning Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.
Muudatuse algatasid 2024. aasta märtsis 45 Riigikogu liiget. Algatajad märkisid seletuskirjas, et Eesti rahvastiku vananemise tõttu kalduvad poliitiline kaasatus ja otsustusõigus üha enam eaka valijaskonna poole. Nende hinnangul tõstab muudatus noori puudutavad teemad rohkem ühiskondlikku fookusesse, julgustab noori ühiskonnaelus osalema ning aitab neil mõjutada nende huve, vajadusi ja tulevikku käsitlevaid Euroopa tasandi otsuseid.
Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu üheksal istungil, millest neli olid avalikud. Komisjon lasi koostada ülevaate valimisea langetamisest ja selle mõjust Euroopa riikides. Arenguseire Keskuse kaudu telliti Tartu Ülikoolilt ka uuring noorte otsustusvõime ja seda mõjutavate tegurite kohta.
Kohalike volikogude valimistel on valimisiga Eestis juba langetatud: 16- ja 17-aastased noored saavad neil valimistel hääletada alates 2017. aastast.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.