ÜRO vahendatud uue ülevaate järgi ei ole maailm praeguste kohustuste põhjal teel, et täita 2030. aastaks seatud looduskaitse-eesmärke. Raport osutab lõhele riikide lubaduste ja nende elluviimise vahel.
2022. aastal Montrealis sõlmitud Kunmingi-Montreali ülemaailmne elurikkuse raamistik seab sihiks elada 2050. aastaks loodusega kooskõlas. Üks selle keskseid vahe-eesmärke on võtta 2030. aastaks kaitse alla vähemalt 30 protsenti maailma maismaast, sisevetest, rannikualadest ja ookeanidest. Ülevaate kohaselt oleks isegi praeguste kohustuste täitmisel selleks ajaks kaitstud vaid 26 protsenti maismaast ja 12 protsenti ookeanist.
ÜRO peasekretär António Guterres ütles raporti esitlusel Jerevanis, et loodusevastane sõda ei ole veel lõppenud. Ta seostas olukorra kolme omavahel põimunud kriisiga: kliimamuutuse, elurikkuse vähenemise ja reostusega.
Ülevaade märgib siiski ka edusamme. Ligi 90 protsenti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisriikidest on seadnud riiklikud eesmärgid, üle poole on koostanud nende saavutamiseks kavad ning üle 70 protsendi on tulemusi mõõtnud ja neist aru andnud. Põlisrahvad, kohalikud kogukonnad, piirkondlikud ja linnavõimud, heategevusorganisatsioonid ning ettevõtted on võtnud ligikaudu 5000 kohustust.
Raporti järgi eeldab puudujääkide kõrvaldamine arenguriikidele senisest märksa rohkem raha ja eksperdiabi. Samuti soovitatakse valitsustel lõpetada loodust kahjustavad toetused, suunata kulutusi looduskaitsesse ning arvestada elurikkusega poliitikas, õigusaktides ja eelarvetes.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.