ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsi COP17 lõppedes Armeenia pealinnas kinnitati Yerevani tegevussuund, mis seab prioriteedid Kunmingi-Montreali üleilmse elurikkuse raamistiku 23 eesmärgi täitmiseks jäänud neljaks aastaks.
Tegevussuund kutsub riike vähendama loodust kahjustavaid toetusi ning suurendama arengumaade rahalist, teaduslikku ja tehnilist tuge. Samuti soovitatakse viia riigieelarved ja majandusotsused kooskõlla elurikkuse raamistikuga ning tugevdada seiret ja aruandlust.
Konverentsil võeti vastu ligi 50 otsust, mis puudutavad muu hulgas kaitsealasid ja metsi, eluslooduse majandamist, invasiivseid võõrliike, mere- ja rannikuelurikkust ning sünteetilist bioloogiat. Läbirääkimiste järel lepiti kokku ka Sevani suunistes, mis määravad uue alalise organi töökorra. Organ tugevdab põlisrahvaste ja kohalike kogukondade rolli üleilmse elurikkuse poliitika kujundamisel.
Konverentsil teatati peaaegu kahe miljardi dollari suurusest uuest elurikkuse rahastusest. Sellest 560 miljonit dollarit tuleb Ülemaailmse Keskkonnafondi järgmisest rahastamisvoorust ja 500 miljonit dollarit liikide taastamise liidu kaudu. Looduse väärtustamise fondile suunatakse veel 330 miljonit dollarit, et kaasata looduskaitsesse erakapitali.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni täitevsekretär Astrid Schomaker märkis, et loodust ei saa kaitsta, kui samal ajal rahastatakse selle hävitamist. Ta ütles, et valitsuste Jerevanis sõlmitud kokkulepete tegelik proovikivi on nende muudatused pärast koju naasmist.
COP17-eelne ÜRO taustalugu kirjeldas kohtumise eesmärgina senise edusammu hindamist ning raamistikust lähtuvate riiklike plaanide ja eesmärkide ülevaatamist. See oli konverentsi eelne kirjeldus, mitte COP17 lõpus saavutatud kokkulepe.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.