Valmis aruanne nõukogude perioodi monumentaal-dekoratiivkunsti inventeerimisprojekti kohta. Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ligikaudu 40 tudengit inventeerisid teoseid 13 maakonnas ning leidsid veidi alla 200 teose. Muinsuskaitseameti teatel annab aruanne esimest korda võimaluse hinnata selle pärandiliigi tegelikku ulatust üle Eesti.
Kaardistusest jäid välja Hiiumaa ja Ida-Virumaa. Tallinn ja Tartu jäid samuti inventuurist välja ning vajavad eraldi fookust. Muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik Jüri-Martin Lepp selgitas, et seni puudus terviklik üle-eestiline ülevaade sellest, kui palju selliseid teoseid leidub ja kui suur osa neist on säilinud. Tema sõnul loob aruanne aluse edasisteks uuringuteks, dokumenteerimiseks ja võimalike kaitsevajaduste hindamiseks.
Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant-nooremteadur Maria Elisabeth Leemeti sõnul leidus teoseid eriti rohkelt Harju-, Lääne-Viru- ja Järvamaal. Viljandimaa eripärana joonistus inventuuris välja metallikunst. Leemet märkis, et Eestis leidub tõenäoliselt veel teoseid, mida alusuuringus ei leitud, ning kutsus neist teada andma.
Monumentaal-dekoratiivkunst hõlmab suuremõõtmelisi ja eri materjalidest kunstiteoseid avalikes hoonetes ning linnaruumis. Inventuuri põhirõhk oli dekoratiivse eesmärgiga loodud tööde kaardistamisel. Aruandesse lisati ka üksikuid kunstiväärtuslikke monumente, seinamaalinguid ja muid dekoratiivseid objekte, mis ei kuulunud põhifookusesse.
Muinsuskaitseamet tõi esile, et paljud teosed asuvad hoonetes, mida ehitatakse ümber või lammutatakse. Ameti sõnul on nende dokumenteerimine ja väärtustamine oluline kunstiajaloolise teabe säilitamiseks. Aruanne on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.