UNESCO raporti järgi jäi 2024.–2025. aastal karistuseta 86 protsenti ajakirjanike tapmistest ehk kuus tapmist seitsmest. Samal perioodil hukkus 189 ajakirjanikku ja meediatöötajat – 20 protsenti rohkem kui eelnenud kahe aasta jooksul ning suurim arv alates perioodist 2014–2015.
Konfliktipiirkondades hukkus 127 ajakirjanikku ja meediatöötajat, mis moodustas 67 protsenti kõigist surmadest. Droonirünnakutes tapeti 50 ajakirjanikku ehk 40 protsenti konfliktipiirkondades tapetutest. Raportis kirjeldati ka seitset juhtumit, kus ühes rünnakus tapeti mitu ajakirjanikku, sealhulgas rünnakuid meediatöökohtadele ja ajutistele reportaažikeskustele. Viisteist ajakirjanikku hukkus pressivesti kandes või selgelt ajakirjanduse tähisega sõidukis.
Kõige rohkem tapmisi registreeriti Araabia riikides: 97. Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas oli juhtumeid 37, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas 34 ning Kesk- ja Ida-Euroopas 14. Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas registreeriti üks juhtum. UNESCO andmetel oli Palestiina territooriumil tapetuid 2024. aastal 30 ja 2025. aastal 32.
ÜRO peasekretär António Guterres ütles rahvusvahelise ajakirjanikevastaste kuritegude karistamatuse lõpetamise päeva puhul, et konfliktipiirkondades läheneb karistamatuse määr 100 protsendile. UNESCO peadirektor Khaled El-Enany kutsus üles austama ÜRO Julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitset relvakonfliktides.
Raport tõi esile ka paranemise väljaspool konfliktipiirkondi: seal on ajakirjanike tapmiste karistamatuse määr langenud 2012. aasta 94 protsendilt 77 protsendile 2026. aastal. Väljaspool konfliktipiirkondi tapeti 85 ajakirjanikku, mis on väikseim arv 18 aasta jooksul.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.