Eesti, Läti, Leedu ja Poola kutsuvad Euroopa Komisjoni ning Euroopa Liidu liikmesriike leidma ühise tegutsemisviisi Venemaaga sõlmitud investeeringute kaitse lepingute suhtes. Välisministeeriumi teatel on riikide eesmärk jõuda lahenduseni 2027. aasta esimeses kvartalis.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul ei saa Venemaaga praegu kehtivaid lepinguid praeguses geopoliitilises olukorras käsitleda enam pelgalt investeeringute kaitseks sõlmitud lepingutena. Tsahkna ütles, et need kujutavad endast tema hinnangul Venemaale võimalust mõjutada ettevõtete kaudu liikmesriikide poliitikat ja majandust.
Välisministeeriumi vahendatud riikide ühisavalduse järgi näitavad tõendid, et Venemaaga sõlmitud lepinguid kasutatakse Venemaa huvides EL-i poliitika mõjutamiseks ning nende kehtimine ohustab EL-i majandusjulgeolekut. Avalduses osutatakse, et lepingute sätted võivad soodustada Venemaale investeerimist ja võimaldada sanktsioonide all olevatel isikutel pöörduda liikmesriikide või EL-i vastu rahvusvahelisse kohtusse. Need on ühisavalduses esitatud väited.
Kahepoolsed investeeringute kaitse lepingud on rahvusvahelised lepingud, mis reguleerivad riikide vahel kokku lepitud vastastikust investeerimiskeskkonda. Tsahkna sõnul sõlmiti lepingud ajal, mil Venemaa pikaajalist julgeolekuohtu Euroopale veel ei mõistetud.
Eesti kutsub koos Läti, Leedu ja Poolaga Euroopa Komisjoni ning liikmesriike leidma lahenduse, mis oleks kooskõlas EL-i Venemaa-poliitikaga. Välisministeeriumi teatel ei ole Eesti Venemaaga investeeringute kaitse lepingut sõlminud.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.