Kütuse hinnatõus on riigiti olnud väga erinev. UNCTADi andmetel tõusid diislikütuse hinnad Nigeerias veebruari lõpust augusti lõpuni umbes 83 protsenti, Iirimaal aga üheksa protsenti. Bensiini hind kerkis Myanmaris umbes 51 protsenti, Rootsis kolm protsenti.
UNCTADi ülevaate järgi ei selgita hinnavahet üksnes maailmaturu liikumine: tarbijahinda mõjutavad ka riikide maksud, toetused, kodumaised hinnareeglid ja vahetuskursid.
ÜRO uudiste vahendatud ülevaate kohaselt tõusis Brenti toornafta hind jaanuari ligikaudu 70 dollarilt barreli eest märtsis üle 120 dollari. Hinnad leevenesid aprillist juunini, kui diplomaatilised kõnelused edenesid, kuid kerkisid taas pärast läbirääkimiste nurjumist ja lahingute taastumist. Allikas ei täpsusta konflikti osalisi.
Kallim kütus mõjutab ka inimesi, kes seda ise ei osta: diisli kallinemine teeb kaupade veo kulukamaks ja võib seetõttu tõsta nende hinda. UNCTAD viitas varasemale arengumaid käsitlenud uuringule, mille järgi võib 25-sendine kütuse liitrihinna tõus vähendada leibkondade ostujõudu keskmiselt üle viie protsendi.
Kütusehinna tõus mõjutab eriti riike, mis sõltuvad imporditud kütusest. UNCTADi andmetel moodustas netokütuse import 2023. aastal Cabo Verde sisemajanduse kogutoodangust veerandi ja Liibanonis peaaegu viiendiku. Suurem kütusearve jätab vähem raha muude kaupade, näiteks toidu, ravimite ja seadmete importimiseks.
UNCTAD soovitab mitmekesistada energiaallikaid ja investeerida taskukohasesse taastuvenergiasse. Organisatsiooni hinnangul on taastuvenergiaallikad, näiteks tuule- ja päikeseenergia, enam kui 90 protsendil juhtudest odavamad kui odavaim uus fossiilkütustel põhinev alternatiiv.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.