Ametlik

Riigikontroll: tervishoiureformide elluviimiseks napib suutlikkust

Riigikontrolli hinnangul on tervishoiu pikaajaline rahastamine, töötajate puudus ja muutunud vajadustele mittevastav korraldus endiselt lahendamata. Tervishoiukulud on kasvanud, kuid eriarstiabi kättesaadavus pole paranenud.

Vaata loo linki

Vali ja kopeeri link või hoia seda telefonis all.

tervistransportrahaõiguspoliitikatehnoloogia
Punase voolikuga stetoskoop ripub läbipaistva hoidiku küljes; foto ei kujuta aruande avaldamist ega selles kirjeldatud sündmust. 2013. aasta varasem foto; foto 03.08.2013; teemafoto
Teemafoto · Punase voolikuga stetoskoop ripub läbipaistva hoidiku küljes; foto ei kujuta aruande avaldamist ega selles kirjeldatud sündmust. 2013. aasta varasem foto; foto 03.08.2013 · CC BY 2.0 · Pildi algallikas · Laurel L. Russwurm from Canada

Riigikontrolli aastaaruande järgi jääb Eesti tervishoiu võimekus ravivajadusest üha enam maha ning reformiplaanide elluviimiseks napib suutlikkust. Riigikontrolli hinnangul on endiselt lahendamata pikaajalise rahastamise ebakindlus, tervishoiutöötajate puudus, muutunud vajadustele mittevastav korraldus ja vajalike otsuste edasilükkumine.

Riigikontrolör Janar Holm ütles, et tervishoiu probleemid ja võimalikud lahendused on teada, kuid otsustav on see, milliseid muudatusi suudetakse ellu viia ja kas need parandavad patsiendi olukorda. Ta rõhutas, et reformi väljakuulutamisest pole kasu, kui selle rakendamiseks puuduvad töötajad või raha või pole võimalik hinnata, kas inimeste olukord paranes. Holmi sõnul tuleb sotsiaalministeeriumil otsustada, mida teha esimesena, mida hiljem ning mille tegemiseks praegu jõudu ei jätku.

Aruande järgi kasvasid Eesti tervishoiukulud aastatel 2020–2025 ligikaudu 61 protsenti ja ületasid 2025. aastal 3,3 miljardit eurot. Sellest umbes 2,5 miljardit kaeti avalikust rahast. Kulude kasvu mõjutasid teenuste sagedasem kasutamine, ravi keerukamaks muutumine ja üldine hinnatõus, mida tervishoius võimendasid palgakasv ning ravimite ja tehnoloogia kulude suurenemine. Pikaajalise rahastamise lahendusi on valitsuste tegevusprogrammides korduvalt lubatud, kuid otsused on jäänud tegemata.

Suurem kulu pole aruande järgi parandanud eriarstiabi kättesaadavust. Tervisekassa eriarstiabikulud olid 2025. aastal ligikaudu 70 protsenti suuremad kui 2019. aastal, kuid ambulatoorsete vastuvõttude arv oli samal ajal vähenenud kaheksa protsenti. 2026. aasta märtsis ületas eriarstiabi ooteaja mediaan kehtestatud 42-päevast maksimumpikkust paljudel erialadel ja mitmes raviasutuses. Üle 10 500 esmase vastuvõtu broneeringu ooteaeg oli pikem kui 60 päeva; enam kui kolmandikul neist tuli oodata üle 90 päeva.

Aruanne tõstab esile ka edusamme: e-konsultatsioonide arv oli võrreldes 2021. aastaga kolmekordistunud ning ligikaudu kolmandikul juhtudest piisas digitaalsest ravisoovitusest, nii et patsient ei vajanud eraldi vastuvõttu. Riigikontrolli hinnangul ei kõrvalda e-konsultatsioon siiski vastuvõtuvõimekuse puudust erialadel, kus töötajaid napib.

Allikad

Loo koostas gpt-6-luna; mustandit kontrollis gpt-6-luna. Avaldatud automaatselt, ilma inimtoimetajata.

Kommentaarid

Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.

Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.