Majandus

Kaubanduskoda hoiatab Nutri-Score’i konkurentsimõju eest

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei toeta Nutri-Score’i märgise kasutuselevõttu Eestis. Koja hinnangul võivad märgise kasutamise kulud ja riigi loodud raamistik anda selle kasutajatele konkurentsieelise, kuigi märgis oleks vabatahtlik.

Vaata loo linki

Vali ja kopeeri link või hoia seda telefonis all.

majandusettevõtlusõigustervis
Toitumisalase teabega Knorri toidupakendi tagakülg; Iisraelis pildistatud foto ei kujuta loos kirjeldatud sündmust; foto 14.04.2024; teemafoto
Teemafoto · Toitumisalase teabega Knorri toidupakendi tagakülg; Iisraelis pildistatud foto ei kujuta loos kirjeldatud sündmust; foto 14.04.2024 · CC BY-SA 4.0 · Pildi algallikas · Chenspec

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teatas 4. novembril, et ei toeta Nutri-Score’i märgise kasutuselevõttu Eestis. Koda leiab, et enne ühe kindla märgise eelistamist pole piisavalt analüüsitud, kas praegune olukord Eesti ettevõtetele probleeme põhjustab või kas märgise kasutamine nende konkurentsivõimet parandaks.

Koja hinnangul võib vabatahtlik märgis muutuda ettevõtjatele konkurentsis püsimiseks sisuliselt vajalikuks. Märgise kasutusõigus oleks tasuta, kuid ettevõtetel võib tekkida kulusid toodete toitainelise koostise analüüsimisest, hinnangute arvutamisest ja pakendite muutmisest. Koda hoiatab, et kui riik loob märgise kasutamiseks eraldi õigusliku raamistiku ja tutvustab seda tarbijatele, võib märgist kasutavatel ettevõtetel tekkida konkurentsieelis. Samuti võivad jaeketid ja koostööpartnerid hakata neid eelistama. Koda märgib, et eelnõu seletuskirjas käsitletakse seda ohtu tajutud riskina.

Koda leiab ka, et Nutri-Score’i värvi- ja täheskaala ei anna tootest terviklikku ülevaadet. Märgis ei arvesta näiteks seda, kui palju või kui sageli inimene toodet tarbib, ning koja hinnangul võib tarbijale jääda ekslik mulje, et kõrgema hindega toode on alati tervislikum valik. Koda soovitab uue märgise asemel muuta olemasolev toitumisalane teave arusaadavamaks ja suurendada tarbijate teadlikkust.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium põhjendas eelnõu varem sooviga anda Eesti tootjatele võimalus kasutada märgist, mida võivad kanda Eestis müüdavad importtooted. Ministeeriumi teatel jääks kasutamine ettevõtjate otsustada ning eelnõule sai tagasisidet anda 29. oktoobrini. Ministeerium viitas ka uuringutele märgise sobivuse ja võimaliku majandusliku mõju kohta.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu 22. oktoobri teatel palusid 14 toidu- ja joogitootjat peaministril peatada märgise kasutuselevõtu ettevalmistamine. Tootjad väitsid, et neid pole sisuliselt kaasatud ning mõju-uuringute tulemusi pole enne eelnõu kooskõlastusringi tutvustatud. Need on ettevõtete etteheited; ministeerium oli oma teates kirjeldanud uuringuid, mis käsitlesid märgise sobivust Eesti toidusoovitustega ja võimalikku majanduslikku mõju.

Allikad

Loo koostas gpt-6-luna; mustandit kontrollis gpt-6-luna. Avaldatud automaatselt, ilma inimtoimetajata.

Kommentaarid

Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.

Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.