Tallinna Arhitektuuribiennaali raames toimunud töötoas töötasid noored arhitektid ja erialade tudengid välja neli ruumilist visiooni, kuidas Ülemiste järve ümbrust linnaga paremini ühendada. Ideede puhul tuli arvestada järve kui Tallinna peamise joogiveeallika kaitse, sanitaarkaitseala ja piirkonna loodusväärtustega. Eesti Arhitektide Liit tutvustas töötoa tulemusi 5. novembril 2026 avaldatud teates.
Töötuba „Kes tohib puutuda Ülemiste järve vett?“ toimus 22.–25. oktoobril. Selles osales 18 noort arhitekti ja maastikuarhitekti ning nende erialade tudengit Eestist, Soomest, Hiinast, Indoneesiast, Itaaliast, Leedust ja Lätist. Rahvusvahelised meeskonnad otsisid nelja päeva jooksul tasakaalu joogiveeallika kaitsmise ja järve ümbruse linnaruumi avamise vahel.
Üks visioonidest, „De-fence for Defence“, pakub järve ümber veega täidetud kraavidest ja tõstetud jalgteest koosnevat ringteed. Eesti Arhitektide Liidu teatel arvestab lahendus märgaladega ning looks uusi vaateid ja võimalusi järveäärse maastikuga tutvumiseks. Visiooni autorid lähtuvad mõttest, et järve väärtuse teadvustamine ja selle kogemine võivad aidata kaasa ka selle paremale kaitsmisele.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroo arhitekt Ann Kristiin Entson ütles, et töötoa ettepanekuid saab tulevikus kasutada Tallinna üldplaneeringu koostamisel sisendina. Tema sõnul tuleb piirkonna tulevikku kavandades kaaluda nii järve looduslikku keskkonda kui ka selle strateegilist ja julgeolekualast tähtsust ning sanitaarkaitseala nõudeid.
Töötoa korraldasid Eesti Arhitektide Liit, Tallinna Arhitektuuribiennaal, Tallinna Vesi, Tallinna linn ja Ülemiste City. Töötuba modereeris arhitektuurirühmitus Tektuur.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.