Kütused vedasid oktoobri hinnatõusu, teatas Eesti Pank

Tarbijahinnad tõusid oktoobris aastatagusega võrreldes 4,2% ning ligi kaks kolmandikku tõusust tulenes energiast, ennekõike mootorikütustest, teatas Eesti Pank 6. novembril. Panga hinnangul on kütused hinnatõusu vedanud alates kevadest, mil Pärsia lahe piirkonnas puhkes sõjaline konflikt.

Eesti Pank selgitas, et Euroopa Liit on olnud diislikütuse importija ning Pärsia lahe riikidest pärit nafta ja naftatoodete tarnete järsk vähenemine on tõstnud diislikütuse hinda rohkem kui bensiini oma. Novembri alguses suurenesid ka diislikütuse rafineerimismarginaalid, mis panga sõnul viitab diislikütuse nappusele. Selle hulgihind pole langenud toornafta mõningase odavnemisega samas ulatuses.

Oktoobris oli elektri börsihind mullusest pisut madalam, kuid tarbijale maksis elekter aastatagusega võrreldes 4% rohkem. Eesti Panga teatel on lõpphinda tänavu tõstnud sagedusreservi ja varustuskindluse tasud ning suvine võrgutasu tõus. Üle poole kodutarbijatest on sõlminud fikseeritud hinnaga elektrilepingu, mistõttu börsihinna kõikumine nende arveid otseselt ei mõjuta.

Pank märkis, et lähikuudel võib börsielekter kallineda, sest Norra ja Rootsi veehoidlate madal veetase piirab odava hüdroelektri eksporti. Tuulevaiksetel päevadel võib elektri hinda tõsta ka kallis maagaas, kui elektrit tuleb rohkem toota gaasijaamades.

Toidukaupadest odavnesid oktoobris endiselt liha- ja piimatooted, kuid töötlemata toit kallines. Värske köögivili kallines ligi 30%. Eesti Pank seostas seda mullusest kehvema saagiga Poolas, Hispaanias ja Hollandis ning märkis, et Eesti impordib ligi 60% tarbitavatest köögiviljadest. Valdavalt kodumaine kartul oli samal ajal mullusest odavam.

Alusinflatsioon, mille arvestusest on välja jäetud heitlikumad energia- ja toiduhinnad, püsis oktoobris 1,8% juures. Eesti Pank prognoosis septembris kogu aasta inflatsiooniks 3,1% ning teatas, et avaldab uue majandusprognoosi detsembris.