Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas kahe eelnõu saatmist esimesele lugemisele. Nendega kavandatakse ulatuslikke muudatusi rehabilitatsioonis ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöös. Muudatused ei ole veel vastu võetud ega jõustunud.
Rehabilitatsiooni ümberkorraldamise eelnõu järgi liiguks süsteem haiguskeskselt käsitluselt inimese funktsioneerimisvõimet ja elukvaliteeti toetava lähenemise poole. Komisjoni esimehe Signe Riisalo sõnul lühendaksid muudatused rehabilitatsiooniteenuseni jõudmise aega mitme kuu võrra.
Kavandatava korra järgi suunaks e-konsultatsiooni õigusega tervishoiutöötaja inimese rehabilitatsioonimeeskonnani. Meeskonda kuuluksid muu hulgas eriarst või õde, vaimse tervise asjatundja, füsioterapeut, logopeed või tegevusterapeut ning sotsiaaltöötaja. Meeskond hindaks teenuse vajadust ja osutaks seda vajaduse püsimise ajal.
Teine eelnõu looks maakondlikud heaolupiirkonnad, koostöökogud ja tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioonid TERVIK. Need ühendaksid kohalikud omavalitsused, perearstid ja haiglad koostöövõrgustikuks. Keerulise teenusevajadusega inimestele kavandatakse koordinatsiooniteenust: terviseteejuht koostaks heaoluplaani, koondaks tervise- ja sotsiaalvaldkonna teabe ning koordineeriks teenuseid ja infovahetust.
Seletuskirja järgi luuakse piirkondlikud TERVIKud 1. novembriks 2027 ning terviseteejuhtide töö käivitub 1. mail 2028. Reformi hinnanguline kogukulu aastatel 2026–2032 on ligi 64 miljonit eurot. Komisjoni aseesimees Jaanus Karilaid rõhutas, et reformidega ei tohi üle koormata perearste ega kohalikke omavalitsusi ning eelnõu menetlemisel tuleb arvestada omavalitsuste autonoomiaga.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.