Eesti valitsemissektori kulud ületasid 2026. aasta esimese poolaasta lõpuks tulusid 695,8 miljoni euroga. Suurim puudujääk oli keskvalitsusel, kus kulud ületasid tulusid 703,9 miljoni euro võrra.
Sotsiaalkindlustusfondid lõpetasid poolaasta 64,2 miljoni euro suuruse puudujäägiga. Kohalikud omavalitsused olid ainsa allsektorina ülejäägis: nende tulud ületasid kulusid 72,4 miljoni euro võrra.
2026. aasta teises kvartalis suurenesid valitsemissektori tulud eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,7% ja kulud 4,4%. Kõige kiiremini, 23,6%, kasvasid investeeringukulud, mis ulatusid kvartalis 851,1 miljoni euroni. Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenusejuhi Pauline Kommeri sõnul olid kasvu taga investeeringud riigikaitsesse ja infrastruktuuri. Tööjõukulud kasvasid aastaga 8,4%.
Puudujäägi suurenemist pidurdasid suuremad maksumaksed. Käibemaksu laekus aastatagusega võrreldes 73,9 miljonit eurot ehk 6,9% rohkem. Sotsiaalmaksu laekumine suurenes 71,7 miljoni euro ehk 5,4% võrra.
Valitsemissektori konsolideeritud ehk Maastrichti võlg ulatus teise kvartali lõpuks 11,3 miljardi euroni. Võrreldes 2025. aasta lõpuga kasvas see 1,2 miljardi euro ehk 12,1% võrra. Keskvalitsuse koguvõlg suurenes samal ajal 12,5%, jõudes 10,8 miljardi euroni. Kommeri sõnul suurendas keskvalitsuse võlga peamiselt ühe miljardi euro mahus pikaajaliste riigi võlakirjade emissioon. Kohalike omavalitsuste koondvõlg kahanes 3% ja oli kvartali lõpus 1,6 miljardit eurot.