Maailm

ÜRO paneel käsitles pogrommifotode varjupoolt

ÜRO peakorteris toimunud paneelil arutati, mida 1938. aasta novembripogromi fotod vägivalla kohta näitavad ja mida varjavad. Ajaloolane Christoph Kreutzmüller rõhutas, et fotosid tuleb kriitiliselt uurida ning arvestada ka sellega, kas pildistatutel oli võimalik jäädvustamisest keelduda.

Vaata loo linki

Vali ja kopeeri link või hoia seda telefonis all.

maailmettevõtlus
1938. aasta novembripogrommi ajal purustatud vaateakendega juudi ettevõte Berliinis; ajalooline foto ei kujuta ÜRO paneeli; foto 10.11.1938; teemafoto
Teemafoto · 1938. aasta novembripogrommi ajal purustatud vaateakendega juudi ettevõte Berliinis; ajalooline foto ei kujuta ÜRO paneeli; foto 10.11.1938 · CC BY 2.0 · Pildi algallikas · Karl H. Paulmann ### Copyfraud: Jean-Pierre Dalbéra from Paris, France

ÜRO peakorteris toimunud paneelil arutati, kuidas 1938. aasta novembripogromi fotod aitavad antisemiitlikku vägivalda mõista, kuid võivad samal ajal varjata ohvrite kogemusi. Arutelus kõrvutati ajaloolisi fotosid tagakiusatud kunstnike teostega.

Paneel „Understanding Past Realities of the Holocaust: Photography Versus Art” korraldati enne pogromi 88. aastapäeva. Arutelu korraldasid ÜRO holokausti teavitusprogramm ja Fritz Ascheri tagakiusatud, tõrjutud ja keelatud kunsti ühing Saksamaa ÜRO alalise esinduse toetusel.

Holokausti ajaloolane Christoph Kreutzmüller kutsus fotosid käsitlema esmaste allikatena, mida tuleb kriitiliselt uurida, mitte kasutada lihtsalt ajaloo illustratsioonidena. Ta soovitas küsida, kes pildi tegi, kes seda jälgis, millistes tingimustes inimesi pildistati ja kelle vaatenurk on säilinud. Tema sõnul tegid paljud fotod toimepanijad või nendega seotud inimesed ning pildistatutel polnud sageli võimalust jäädvustamisest keelduda.

Kreutzmüller rääkis juudi naisest Emily Freisingist, keda üritati 1935. aastal pildistada, kui ta püüdis kodulinnast lahkuda. Freising tõstis näo ette eseme, et vältida pildile jäämist. Fotograaf saatis pildi natside antisemiitlikule ajalehele Der Stürmer ja kurtis, et naine oli keeldunud pildistamisest.

Kreutzmüller märkis, et Saksamaal 1937. aasta piirides registreeriti 1938. aastal 2416 juutide vastu suunatud vägivallajuhtumit. Tema sõnul ei näita statistika vägivalla täielikku inimlikku mõju: mõrvade ja vigastatute arvu ega kõigi kannatanute kogemust ei ole võimalik teada.

Pogrommiööl 9.–10. novembril 1938 süüdati sünagooge, rüüstati juutide kodusid ja ettevõtteid ning umbes 30 000 juudi meest vahistati ja saadeti koonduslaagritesse. ÜRO uudiste loos kirjeldatakse sündmust pöördepunktina, mil natside juudivastane tagakiusamine liikus diskrimineerimisest ja tõrjumisest avalikuks vägivallaks.

Rabi Arthur Schneier ütles paneelile saadetud videos, et pogrommi mälestus pole teda aastakümnete jooksul jätnud. Tema sõnul tabab rünnak kogukonna pühakoja vastu usu südant. Schneier kutsus üles vastastikusele austusele ja minevikust õppimisele.

Allikad

Loo koostas gpt-6-luna; mustandit kontrollis gpt-6-luna. Avaldatud automaatselt, ilma inimtoimetajata.

Kommentaarid

Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.

Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.