Ametlik

Ukraina abilepingute dokumenteerimises ilmnes puudujääke

Kaitseministeeriumi ja RKIKi töörühm leidis, et Ukraina abiga seotud lepingupartnerite valikut, riskihindamist ja otsuseid ei dokumenteeritud alati süsteemselt. Töörühm ei tuvastanud dokumentide või kirjavahetuse tahtlikku varjamist ega kustutamist.

Vaata loo linki

Vali ja kopeeri link või hoia seda telefonis all.

eestirahaettevõtlusõigus
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja USA kaitseminister Lloyd Austin Tallinnas 16. veebruaril 2023. Foto ei kujuta Ukraina abilepingute aruande avaldamist; foto 16.02.2023; teemafoto
Teemafoto · Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ja USA kaitseminister Lloyd Austin Tallinnas 16. veebruaril 2023. Foto ei kujuta Ukraina abilepingute aruande avaldamist; foto 16.02.2023 · CC BY 2.0 · Pildi algallikas · U.S. Secretary of Defense

Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) töörühm leidis Ukraina abiga seotud lepingute ja otsuste dokumentatsioonis puudusi. Lepingupartnerite valiku põhjendused ja riskihinnangud oleksid pidanud olema põhjalikumad ning neid ei dokumenteeritud süsteemselt. Ka partnerite valikut ja taustakontrolli puudutav teave ei olnud järjepidevalt kirjas.

Aruande järgi ei olnud osa Dataseli lepingutega seotud dokumentidest ja infost täielikult registreeritud, leitavad ega kontrollitavad. See raskendas töörühma tööd ja tehingute kontrollimist, kuid puudused polnud töörühma hinnangul nii ulatuslikud, et tehingute õiguspärasuse kontrollimine oleks muutunud võimatuks. Töörühma töö käigus registreeriti või talletati seni registreerimata dokumendid. Töörühm ei tuvastanud dokumentatsiooni ega kirjavahetuse tahtlikku varjamist või kustutamist.

Aruanne nimetab ka muid protsessiprobleeme. Otsustuskoosolekute protokollid ei kajastanud alati arutelude sisu ega otsuste põhjendusi, märgukirjade kvaliteet oli ebaühtlane ning päevakavaväliseid otsuseid tehti mõnikord piisava kirjaliku aluseta. Tööalast teavet, korraldusi ja otsuseid ei dokumenteeritud eri suhtluskanalites järjepidevalt ning tippjuhid ei edastanud olulisi e-kirju alati registreerimiseks. RKIKil puuduvad õiguslik alus ja vajalik ligipääs andmekogudele, et teha iseseisvat taustakontrolli. Aruande järgi vajavad erandhanked riskide maandamiseks tugevamat raamistikku ja kõrgema riskiga tehingud senisest tugevamat kontrolli.

Töörühm keskendus Ukraina abiga seotud ettevõtete dokumentatsioonile, mitte võimalike õigusrikkumiste või üksikisikute vastutuse väljaselgitamisele. Nende küsimustega tegelevad edasi uurimisasutused, kellega ministeeriumi teatel tehakse koostööd.

Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Mäe sõnul on Ukraina saanud alates täiemahulise sõja algusest välisvahendite programmi kaudu laskemoona 346 miljoni euro eest. Mäe ütles, et ministeerium peab edaspidi partnereid paremini tundma, riske põhjalikumalt hindama ning tagama otsuste põhjendatuse ja korrektse dokumenteerimise.

Aruande järgi sõlmiti Euroopa Rahurahastu toel lepingud ajal, mil Ukraina relvajõudude vajadus laskemoona järele oli vahetu ja lühikese ajaga sobivaid tarnijaid vähe. RKIKi lõpparuande kohaselt tarniti projekti raames Ukraina relvajõududele kokku 93 268 ühikut laskemoona koguväärtusega ligi 145 miljonit eurot.

Allikad

Loo koostas gpt-6-luna; mustandit kontrollis gpt-6-luna. Avaldatud automaatselt, ilma inimtoimetajata.

Kommentaarid

Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.

Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.