Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) teatel ei saa uute nõuete järgi üldsõnalisi keskkonnaväiteid, nagu „roheline“ või „keskkonnasõbralik“, kasutada pelgalt turundusvõttena. Sellise väite jaoks peab olema nõuetele vastav ja tõendatav alus ning tarbijale peab olema arusaadav, milles toote keskkonnaeelis seisneb. Ameti teates ei ole nõuete jõustumiskuupäeva nimetatud.
TTJA teenuste järelevalve büroo juristi Mic Merila sõnul on muudatuste eesmärk anda tarbijatele toodete tegelike keskkonnaeeliste kohta selgemat ja usaldusväärsemat teavet. Üldist keskkonnaväidet ei tohi uute reeglite kohaselt kasutada, kui kaupleja ei suuda tõendada väite seisukohast olulist tunnustatud suurepärast keskkonnatoimet.
Väide ei tohi jätta eksitavat muljet selle ulatusest. Näiteks ei saa toodet tervikuna esitleda ringlussevõetud materjalist valmistatuna, kui ringlussevõetud materjalist on ainult pakend. Samuti ei tohi ühe osa keskkonnaeelist laiendada kogu tootele või ettevõtte tegevusele.
Rangemad nõuded hakkavad kehtima ka kestlikkusmärgistele. TTJA järgi võib selline märgis põhineda nõuetele vastaval sertifitseerimisskeemil või olla kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt. Ühe näitena nimetab amet ELi ökomärgist, mille puhul hinnatakse toodete ja teenuste vastavust kindlatele keskkonnakriteeriumidele.
Reeglid puudutavad ka vastupidavuse, parandatavuse ja tarkvarauuendustega seotud eksitamist. Muu hulgas ei tohi väita, et kaup on parandatav, kui see tegelikult nii ei ole. Tarbijale ei tohi jätta ütlemata, kui tarkvarauuendus halvendab seadme tööd, ega esitada üksnes uusi funktsioone lisavat uuendust hädavajalikuna.