Majandus

Eesti kavandab väikelinnadesse 1000 uut korterit

Kliimaministeerium valmistab ette pilootprojekti, millega soovitakse ehitada Eesti väiksematesse linnadesse umbes 1000 korterit. 2027. aasta alguses käivituda võiva projekti rahastusmudel ja tühjaks jäävate korterite riski jagamine on alles väljatöötamisel.

Vaata loo linki

Vali ja kopeeri link või hoia seda telefonis all.

majandustransportrahakeskkond
1978. aastal ehitatud korterelamu Tallinnas Lasnamäel; foto ei kujuta loos kirjeldatud uusi kortereid ega ehitustöid; foto 19.03.2026; teemafoto
Teemafoto · 1978. aastal ehitatud korterelamu Tallinnas Lasnamäel; foto ei kujuta loos kirjeldatud uusi kortereid ega ehitustöid; foto 19.03.2026 · CC BY 4.0 · Pildi algallikas · Quintin Soloviev

Kliimaministeerium valmistab ette pilootprojekti, mille eesmärk on ehitada Eesti väiksematesse linnadesse umbes 1000 uut korterit. Ministeeriumi teatel on piloot kavas käivitada 2027. aasta alguses, kuid rahastamismudel ja tühjaks jäävate korterite riski jagamine on veel lahendamisel.

Ministeerium töötab koos Euroopa Investeerimispangaga välja rahastamismudelit, mis koondaks väikelinnade arendused suuremaks portfelliks. Kava eesmärk on aidata kulusid vähendada ja innustada kommertspanku korterelamute ehitamiseks laenu andma. Ministeeriumi hinnangul on uute elamute ehitamine väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda olnud vähene, kuigi elanikud ja tööandjad vajavad seal eluasemeid. Umbes kolmandik Eesti elanikkonnast elab neist piirkondadest väljaspool.

Kliimaministeeriumi asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul ei pruugi erasektor väikelinnades ehitamist ette võtta, sest ehituskulud on Tallinnaga samas suurusjärgus, kuid uue korteri müügi- või üürihind on seal madalam. Arendajaid ja rahastajaid teeb tema sõnul ettevaatlikuks ka see, et kõigile korteritele ei pruugi kohe või hiljem üürnikku leida.

Üks kaalumisel olev lahendus on, et linn või vald tagab arendajale üüritulu seni, kuni korter seisab tühjana. Osa vakantsusriskist võiks võtta ka arendaja, kohalik tööandja või riik. Jaanisoo sõnul võib arendaja kanda võetav risk üüri ebamõistlikult kõrgeks ajada ning lahendust loodetakse leida lähikuudel.

Omavalitsused on esitanud ettepanekuid enam kui saja krundi kohta. Need tuleb hinnata ning iga omavalitsus peab kinnitama, kas soovib projektis osaleda. Kui rahastamismudel ja projektiplaan on paigas, kavatseb riik korraldada hanke ehitajate ja hoonete käitajate leidmiseks. Esimesed korterelamud võiksid valmida mõne aasta jooksul, võimalik, et 2030. aastaks.

Allikad

Loo koostas gpt-6-luna; mustandit kontrollis gpt-6-luna. Avaldatud automaatselt, ilma inimtoimetajata.

Kommentaarid

Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.

Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.