Haridus- ja Teadusministeeriumi vahendatud OECD haridusstatistika kogumiku järgi mõjutavad lähiaastate õpetajate puudust õpetajaskonna vanuseline koosseis, tööturu muutused ja demograafia. OECD sõnul avaldub tööjõusurve riigiti erinevalt, sealhulgas õpetajate lahkumise, vananemise, kvalifikatsioonita õpetajate osakaalu või asendamisraskuste kaudu.
OECD riikides suurenes vähemalt 55-aastaste õpetajate osakaal aastatel 2015–2024 20 protsendilt 23 protsendini. Eesti kuulub nende riikide hulka, kus vanemaealiste õpetajate osakaal on üks kõrgemaid.
Eestis töötab suhteliselt palju täieliku kvalifikatsioonita õpetajaid. Nende osakaal on 20,3 protsenti, OECD keskmine aga 9,1 protsenti.
OECD riikides prognoositakse 5–14-aastaste laste arvu vähenemist aastatel 2024–2033 ligikaudu üheksa protsenti. Õpilaste arvu kahanemine ei tähenda siiski automaatselt õpetajate arvu samaväärset vähenemist, sest vajadust mõjutavad ka klasside suurus, kaasav haridus ja hariduse kättesaadavuse tagamine.
PIAAC 2023 andmetel töötasid Eesti õpetajad keskmiselt 40,5 tundi nädalas ning teised bakalaureuse- või magistrikraadiga töötajad 40,9 tundi. OECD riikides olid vastavad näitajad 40,8 ja 41,5 tundi. OECD riikide õpetajatest oli töötingimustega rahul 68 protsenti ja palgaga 39 protsenti.
Valdav enamik õpetajaid leiab ülevaate järgi, et ameti eelised kaaluvad üles selle puudused. Samas arvab vaid 22 protsenti OECD riikide õpetajatest, et õpetajaametit ühiskonnas väärtustatakse.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.