Keskkond

Läti tunnustas loomi seaduses tundevõimeliste olenditena

Läti parlament võttis 15. oktoobril 2026 vastu tsiviilseadustiku muudatused, mis sätestavad, et loomad ei ole asjad, vaid elusad ja tundevõimelised olendid. Loomus kutsub Eestit samasugust põhimõtet seaduses tunnustama.

Vaata loo linki

Vali ja kopeeri link või hoia seda telefonis all.

loomakaitserahaõiguspoliitikaharidus
Valge küülik Kambalakonda ökopargis Visakhapatnamis, foto tehtud 2012. aastal; varasem foto ei kujuta loos kirjeldatud seadusemuudatuse sündmust; foto 28.11.2012; teemafoto
Teemafoto · Valge küülik Kambalakonda ökopargis Visakhapatnamis, foto tehtud 2012. aastal; varasem foto ei kujuta loos kirjeldatud seadusemuudatuse sündmust; foto 28.11.2012 · CC BY-SA 3.0 · Pildi algallikas · Adityamadhav83

Läti parlament võttis 15. oktoobril 2026 vastu tsiviilseadustiku muudatused, millega sätestatakse, et loomad ei ole asjad, vaid elusad ja tundevõimelised olendid. Loomuse teatel sai muudatuste ajendiks rahvaalgatus, mis kogus petitsiooniplatvormil ManaBalss.lv üle 35 000 allkirja.

Loomuse teatel kinnitavad muudatused põhimõtet, et looma ei saa käsitleda pelgalt rahalise väärtusega varana. Loomadele võib asjade suhtes kehtivaid norme kohaldada üksnes niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas looma kui elusolendi olemuse ja loomakaitset reguleerivate õigusaktidega.

Loomus leiab, et ka Eesti peaks seaduses tunnustama loomade iseeneslikku väärtust ja vajadust kaitsta neid sõltumata kasutusotstarbest. Ühingu liige Triin Toom ütles, et looma väärtust ei tohiks määrata see, kas inimene peab teda lemmikloomana, kasvatab toiduks või kasutab teadusuuringutes. Toomi sõnul ei õigusta inimese soov looma mingil eesmärgil kasutada looma asjaga võrdsustamist ning seadused peaksid lähtuma loomast endast, mitte inimese huvidest. Pikemas perspektiivis peaksid loomad tema hinnangul olema ka õigussubjektid, kelle subjektiivseid õigusi seadus tunnustab.

Loomuse hinnangul lähtuvad Eesti seadused endiselt põhimõttest, et loomadele kohaldatakse asjadega samu norme, kui seadus ei sätesta sõnaselgelt teisiti. Ühing toob näiteks küülikud, kelle pidamisnõuded võivad erineda olenevalt sellest, kas neid peetakse lemmik- või põllumajandusloomadena. Loomuse sõnul ei muutu aga küüliku vajadus liikumise, turvalise elukeskkonna ja sotsiaalse kontakti järele selle tõttu, millisel eesmärgil inimene teda peab.

Loomuse teatel tegi Eesti Loomade Eestkoste Võrgustik erakondadele ettepaneku lisada samasisuline põhimõte tulevaste valimiste eel valimisplatvormidesse.

Allikad

Loo koostas gpt-6-luna; mustandit kontrollis gpt-6-luna. Avaldatud automaatselt, ilma inimtoimetajata.

Kommentaarid

Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.

Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.