Keskkond

Loomus nõuab ELi veeloomadele siduvaid heaolunõudeid

Euroopa Komisjoni 2040. aastani ulatuv kalanduse ja vesiviljeluse visioon lubab veeloomade heaolu raamistikku edasi arendada, kuid ei sätesta selleks tähtaega ega kohustust kehtestada siduvaid nõudeid. Loomus kritiseerib sektori laiendamise plaani ja kutsub üles kehtestama teaduspõhised, liigispetsiifilised standardid.

Vaata loo linki

Vali ja kopeeri link või hoia seda telefonis all.

keskkond-ja-loomakaitseõigushariduskeskkond
Vees ujuvad Atlandi lõhed (2008. aasta foto; ei kujuta loos kirjeldatud sündmust ega ehitustöid); foto 10.10.2008; teemafoto
Teemafoto · Vees ujuvad Atlandi lõhed (2008. aasta foto; ei kujuta loos kirjeldatud sündmust ega ehitustöid); foto 10.10.2008 · CC BY 3.0 · Pildi algallikas · Peter Whyte, CSIRO

Euroopa Komisjoni kalanduse ja vesiviljeluse visioon aastani 2040 lubab arendada edasi Euroopa Liidus kasvatatavate veeloomade heaolu raamistikku, kuid ei määra selleks tähtaega ega kohusta kehtestama siduvaid nõudeid. Loomuse hinnangul suunab visioon tähelepanu hoopis vesiviljelussektori laiendamisele.

Loomuse teatel tunnistab komisjoni visioon, et jätkusuutlik vesiviljelus eeldab lisaks keskkonnanõuetele ka kõrgeid loomade heaolu standardeid. Samas ei sätesta see heaoluraamistiku väljatöötamise ajakava ega siduvate õigusaktide kehtestamise kohustust.

Loomuse andmetel kavandab komisjon 2027. aasta lõpuks õigusakti ettepanekut vesiviljeluse reguleerimise ja haldamise lihtsustamiseks ning plaanib käivitada kampaania Euroopa veeloomade tarbimise edendamiseks.

Loomuse juhatuse liige Anu Tensing kritiseeris visiooni suunda, öeldes, et kalad jäävad loomakaitsest üha kõrvale, kuigi neid peetakse tundevõimelisteks loomadeks. Tema sõnul ei tohiks eesmärk olla vesiviljelustööstuse laiendamine, vaid loomade ekspluateerimise lõpetamine; ta lisas, et kalade heaks saab kõige paremini tegutseda neid söömata.

Loomuse teatel plaanib Euroopa Toiduohutusamet esitada 2029. aasta keskpaigaks ajakohastatud seisukohad Atlandi lõhe, vikerforelli, hariliku karpkala, euroopa meribassi ja kuldpea heaolu kohta. Organisatsiooni sõnul käsitleksid need kalade peamist kasvatusetappi, kuid jätaksid kõrvale paljunemise, varajase eluetapi, transpordi ja tapmise. Samuti ei hõlmaks seisukohad kasvatatavaid veeselgrootuid, näiteks krevette ja homaare.

Loomus leiab, et visioonile peaksid järgnema siduvad, teaduspõhised ja liigispetsiifilised heaolustandardid. Organisatsiooni hinnangul peaksid nõuded hõlmama loomade kogu elu ning nende pidamistingimusi kasvanduses, transpordil ja tapmisel.

Allikad

Loo koostas gpt-6-luna; mustandit kontrollis gpt-6-luna. Avaldatud automaatselt, ilma inimtoimetajata.

Kommentaarid

Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.

Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.