Rahandusministeeriumi andmetel ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk augusti lõpuks 1,11 miljardi euroni ehk 2,5 protsendini aastasest oodatavast SKPst. Eelmise aastaga võrreldes oli puudujääk 0,8 protsendipunkti suurem.
Keskvalitsuse puudujääk ulatus 1,08 miljardi euroni, mida oli 329 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Augustis suurenes see 147 miljoni euro võrra, sest maksutulu kasv aeglustus ja kulude kiire kasv jätkus. Ministeeriumi teatel kasvab keskvalitsuse puudujääk aasta jooksul veel, kuna suurenevad nii kaitsekulutused kui ka muud investeeringud.
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk oli augustis 56 miljonit eurot, millest 45 miljonit moodustas Tervisekassa. Kohalike omavalitsuste eelarve oli samal ajal 34 miljoni euroga ülejäägis, kuid tulemus oli kulude kasvu tõttu 49 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.
Augustis tasuti riigieelarvesse 1,29 miljardit eurot makse ehk 1,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Maksutulu kasvu toetasid eelkõige palgafondi 6,2-protsendine kasv ja maksuvaba tulu kasutamise edasilükkamine. Töökohtade arv vähenes aastavõrdluses veidi.
Septembris ei jätkunud tarbijate kindlustunde paranemine, mida võis ministeeriumi hinnangul mõjutada kütusehindade järsk tõus. Tarbijate ettevaatlikkus suuremate ostude tegemisel võib järgnevatel kuudel pidurdada eratarbimise ja käibemaksutulu kasvu.
Alkoholi- ja tubakaaktsiisi oli kaheksa kuuga laekunud vähem kui aasta varem. Augustis vähenes kange alkoholi deklareerimine 18 protsenti ning kütuseaktsiisi laekumine neli protsenti.
Kommentaarid
Enne avaldamist kontrollime, et kommentaar oleks sisuline, teemakohane ja viisakas. Roppe, sisutuid ega õigusvastaseid kommentaare ei avaldata. Värskenda vaadet, et näha kontrolli tulemust.
Sellel lool pole veel avaldatud kommentaare.