Eesti ettevõtjate 2027. aasta ootused paranesid, mured püsivad

Eesti ettevõtjate ootused 2027. aasta müügile ja investeeringutele on mullusega võrreldes paranenud, kuid üldine kindlustunne on endiselt habras. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eurochambresi küsitluse järgi ootab 36,9% vastanutest järgmisel aastal siseturu müügi kasvu ning 37,6% eksporditulu suurenemist.

Siseturu müügi kasvu ootajate osakaal oli eelmise aasta küsitluses 30,6%; ekspordi puhul kasvas see 26,9%-lt 37,6%-ni. Samal ajal prognoosib 13,1% ettevõtjatest sisemüügi ja 14,4% ekspordi vähenemist. Pooled vastanutest ootavad sisemüügi püsimist praegusel tasemel ning 48% arvab, et eksport jääb samale tasemele.

Investeeringute kasvu prognoosib 27,7% ettevõtjatest, aasta varem oli sama näitaja 25,5%. Üle poole vastanutest plaanib investeeringud samale tasemele jätta. Töötajate arvu suurendamist ootab 23,1% ning vähendamist 14,6% ettevõtjatest. Vähendamist prognoosivate vastajate osakaal tõusis aastaga 10,9%-lt.

Soodsaid arenguid oma ettevõtte jaoks ootab 30,8% vastanutest, võrreldes eelmise aasta 21,1%-ga. Ebasoodsaid arenguid prognoosib 33,8% ning 35,4% arvates jääb olukord senisega sarnaseks. Läti ja Leedu ettevõtjate seas ootab soodsaid arenguid vastavalt 36,5% ja 35,7% vastanutest; Soomes on näitaja 44,5%.

Ettevõtjate suurimaks murekohaks on tööjõukulud: need tõi esile 76% vastanutest. Kaubanduskoja teatel on tööjõukulud olnud Eesti ettevõtjate suurim mure juba seitsmendat aastat järjest. Murekohtadena nimetati ka energia ja tooraine kõrget hinda, kvalifitseeritud tööjõu puudust ning halduskoormust.

Euroopas tervikuna oodatakse samuti siseturgude ja ekspordi elavnemist, kuid ettevõtjate kindlustunde prognoos erineb Eesti omast: Eurochambresi uuringu järgi võib see 2027. aastal Euroopas mõnevõrra nõrgeneda. Euroopa ettevõtete töötajate arvu ootused on seejuures neljandat aastat järjest negatiivsed.