Riigihankereeglid jõustusid 1. novembril

1. novembril 2026 jõustunud riigihankeseaduse muudatustega asendus senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem lihthanke ja rahvusvahelise hanke piirmääraga. Senine riigihanke piirmäär kadus ning lihthankemenetlust saab kasutada suurema hulga hangete korraldamiseks.

Avaliku sektori hankijate puhul tõusis asjade ja teenuste lihthanke piirmäär 30 000 eurolt 50 000 eurole ning ehitustööde piirmäär 60 000 eurolt 100 000 eurole. Võrgustikusektoris on vastavad piirmäärad asjade ja teenuste puhul 100 000 eurot ning ehitustööde puhul 500 000 eurot.

Muudatus lubab hankijal esmalt pakkumusi hinnata ja seejärel kontrollida selle pakkumuse vastavust, mille ta kavatseb edukaks tunnistada. Kui parima tulemuse saanud pakkumus ei vasta tingimustele või pakkuja ei läbi kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli, võib hankija liikuda paremusjärjestuses järgmise pakkumuse juurde. Seda võimalust ei saa kasutada hangetes, kus pakkumusi võrreldakse omavahel ja punkte antakse pingerea alusel.

Hankija saab valida, milliseid vabatahtlikke pakkuja kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada; valitud alused tuleb märkida hanke alusdokumentidesse. Maksuvõla korral tuleb pakkujale hankemenetluse jooksul üldjuhul anda üks kord võimalus võlg tasuda või ajatada. Kui pakkujal tekib hiljem uus maksuvõlg, ei pea hankija uut tähtaega andma.

Ehitushangetes tõusis põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohustusliku kontrolli ja alltöövõtjatega seotud kohustuste rakendumise piirmäär 150 000 eurolt 500 000 eurole. Alla 500 000 euro suuruste ehitushangete puhul ei pea hankija neid kontrolle kohustuslikus korras tegema, kuid võib pakkumuse maksumuse põhjendatust siiski kontrollida. Alltöövõtjatest tuleb kontrollida neid, kelle osa hankelepingu täitmisest on vähemalt 10% lepingu maksumusest.